Kairist ja tema loomingust

12. kategooria: Portreelood

0

Killuke Kairist jõudis minu koju kuskil suve alguses, kui ta oli Disainimajas müüki pannud oma kaltsuvaibad ja mina otsustasin, et just sellist kassiga vaipa on vaja minu kööki, ainult et suuremat, kui tal müügis oli. Sain Kairiga kaubale ning jäin oma vaipa ootama. Oodata ikka natuke tuli(sest ootaja aeg kipub ju venima), aga lõpuks oli vaip minu poole teel. Nüüd, vaibaomanikuga, võin kinnitada, et nii armsat vaipa pole mitte kellegil teisel. Kes aga Kairi on ja mida ta loob, sellest kohe lähemalt.

       

Kairi kass minu kodus

 

Kairi, räägi endast lähemalt.
Ma elan Olustveres. Ühel pool Olustvere mõis ja teisel pool Lehola linnamägi, siin-seal lisaks muistseid asulapaiku ja aardeleiukohti. Hästi mõnus ja paksu kultuurikihiga koht. Mina sattusin siia õppima sekretär-raamatupidajaks. Kooli ajal tekkis pere ja jäime siia elama. Viljandimaal olengi elanud kogu elu.
Praegu töötan suures metsafirmas raamatupidamise assistendina. Varem töötasin notari sekretärina ja pangas notariaaltoimingute spetsialistina. Selline asjalik kontoritibi siis ühelt poolt.
Teiselt poolt renoveerin oma saja aastast majakest, kasvatan kahte vahvat last.Anna-Liisa on 10-ne ja Karl-Marten on 5-ne. Meisterdan ja leiutan ja unistan. Mulle meeldib palju lugeda, lastega multikaid vaadata (eriti meeldivad meile Hayao Miyazaki teosed), avastada uusi asju(nt.maaturismi,aroomimazaasi,pakutrükki-mida iganes),süüa teha ja süüa. Ma olen vaimustunud öko-ja etnovärgist(mõistuse piires) ,pean aiamaad ja kantseldan koera-kassi.

Sinu Disainimaja poes leidub väga vahvaid asju. Milline tegevus/mille tegemine sulle endale kõige enam istub?
Kõige enam istub tavaliselt see, mis on viimati pähe karanud. Kaltsuvaibad on küll teema ,mille juurde ma ikka jälle tagasi jõuan. Muidu olen üsna püsimatu aga kaltsuvaipu olen armastanud teha sellest ajast kui keskoolis käies vanaema juures elasin. Vanaema töötas kangruna.Tal olid kangasteljed korteris üleval ja ma istusin ikka tihti  seal taga. Pisematena olime õega aeg-ajalt vanaema juures hoius ja kangastelgede ümber me elasimegi. Poolisime vanaemale lõnga või lõikasime-kerisime kaltsu. See oli mõnus õhkkond.Olen masendavalt praktiline ja eks vaibad pakkusid mulle loomingulise eneseväljenduse võimalust. Keskkoolis käisin kunstistuudiumis ja luuletasin. Joonistamine-luuletamise lumm on kaduv aga vaip oli käegakatsutav, tarvilik ja jääb silma alla igapäevaselt.

Sinu Disainimaja poest leidub väga erinevaid asju. Kas oled isetegemisest sõltuvuses?
Õigem on vist öelda,et kõige rohkem mulle meeldib asju välja mõelda. Idee kannustab seda tegemise kadalippu läbima,hing ei saa enne rahu. Keegi teine ei teeks ju täpselt nii nagu minul mõttes on. Pealegi mõte ju areneb ja muudab teinekord päris suunda. Seleta siis, et enne tahtsin nii aga nüüd naa.

Kas käsitöö võiks olla sinu põhisissetulek? 
Oh ma tõesti sooviks, et saaksin end loominguga ära majandada. Käsitöölise elu on minu jaoks ideaal olnud kogu elu. Ma tegelen tasapisi  sellega, et sinnamaani jõuda. Põhiline takistus on ikkagi minu loomupärane laiskus ja mugavus. Eesti majanduskeskkond ei soosi ka sugugi väikeettevõtlust. Samuti on konkurents karm. Iga pensionär kes oma lõbuks midagi teeb ja küsib ainult materjali hinda oma kordumatu ja hindamatu käsitöö eest on tarbija jaoks palju atraktiivsem kui meister kes küsib õiglasemat hinda (mis on ikkagi võimalikult odav).
Eneseteostus on oluline aga elu lihtsalt seab oma tingimused.

     


Kust pärinevad sinu oskused, oled iseõppija või koolitad ennast läbi kursuste?
Nii ja naa. Vanaema kõrval said ära proovitud kudumine, heegeldamine, õmblemine, kanga kudumine aga ka tapeetimine-värvimine. Vanaema tegi kogu aeg midagi. Meil oli õega väga vingeid riideid. Tehtud tema vanadest kleitidest või mingist imepisikesest kangarestist või tootmisjääkidest. Nõukogude inimese fantaasia oli ju piiritu. Ema meisterdas oma Tsehhist toodud kollasest talvekostüümist meile õega talvepüksid ja kui need väikseks jäid aeti veel siilud ka vahele. Väga mõnusad püksid olid, teine valik oleks olnud ju kohutavad Marati dressipüksid, mille põlved talvel ära jäätusid moodustades põlve otsa setu sõle moodi kamaka.
Kuskilt oli ema saanud osta kotiga tootmisjääke. Põhimõtteliselt lõngajupikesed. Seda pusa aitasime me õega siis harutada , sõlmida ja kerida. Sellime mulinee moodi ilus materjal. Sellest kudus ema meile ilusad dzemprid, need olid seest sõlmeotsakesi täis. Vanaema vanaema olla isegi saapaid teinud.
Ma ei saanudki endale teksapükse enne kui hakkasin ise teenima aga ei ole tundnud ennast kunagi vähese raharessursi tõttu alaväärsena. Ise tehtud asjad olid lihtsalt nii ilusad ja head. See isetegemise mõnus atmosfäär vaatamata nõuka kitsastele tingimustele on mind palju kujundanud. Pean seda tänuväärseks elukooliks.
Kursustest olen osalenud Mall Vesilo lapiteki kursusel. Tahtsin natuke õmblemist õppida ja  sain ikka palju targemaks. Ise pusides kulub palju ressurssi (aega ja närveJ), et avastada mõni asja lihtsustav nipp.
Olin üle aasta töötu ja osalesin projektis  Käsitööga tööle 2. Meil oli palju õpetajaid ja võtsime läbi erinevaid tehnikaid. Viltimine, pakutrükk, nõelkudumine, kaaruspael, rahvusmustrid, paelte punumine, heegeldamine, isegi saviga tegime tutvust jne.. Kõvasti oli ka tootearendust ja ettevõtlust. See oli väga lahe aeg. Väga palju õppisin meie grupi naistelt, igaühel ju eluga omandatud erinevaid nippe-trikke.
Hästi palju olen ostnud igasugu käsitöö alast kirjandust ja ka kangakudumise plaadi (et saaks teada kuidas asi päriselt käibJ).
Üheks salaunistuseks on Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala. Mind hirmutab küll see töö maht, mida on vaja teha. Kardan, et mul pole piisavalt püsivust. Kõik tuleb siis kui on õige aeg. Võib-olla siis kui pensionile lähenJ.
Kust sinu kangasteljed pärinevad?
Kangasteljed sain endale peale kalli vanaema surma. Nii et need on mind saatnud lapsepõlvest peale.

On sul midagi, mille tegemine-valmistamine on eriti hea mälestuse loonud?
Kõige kauem aega ja püsivust on läinud mul oma majakese renoveerimisse. Ja see on alles algus. Väikevend on mind selles palju aidanud. See projekt ei lõppe niipea aga on andnud mulle palju rõõmu ja tegutsemist. Eks me vaikselt pusime edasi. Eksime, areneme ja õpime.

Aitäh Kairi sinu siiraste ja südamlike vastuste eest!

Kairi Disainimaja poe leiad: Reuse by Katzilla

Nimi

Kommentaar

Kinnituskood:

kodulehe tegemine