Minu tõukeratas

09. kategooria: Enne pärast

0

Mõnikord on nii, et mälestus ise on vist magusam kui reaalsus oli... Või tuleb lihtsalt tõdeda, et lapsed ei ole minu minikoopiad, vaid iseseisvad isikud koos oma maitse ning eelistustega. Mis meeldib mulle, ei pruugi neile sugugi meeldida. Lapsevanema elementaarne teadmine, mida aga peab aeg ajalt ikkagi meelde tuletama....


Tädi mees oli kuuri alt leidnud minu vana tõukerata ning selle kummid korda teinud. Muidu aga oli ratas roostetanud ja räämas, soovides "total makeoverit". Olles oma kunagisest ratast väga võlutud ja kujutades ette kuidas ka Adelele see meeldima hakkab, sai ratas uue värvikihi, tutid külge ja korvi asjade hoidmiseks.

 

Mida aga ei järgnenud, oli Adele vaimustus. Nii et ratas läheb kogu oma hiilguses kuuri alla tagasi ja jääb järgmist suve ootama. Ehk muudab Adele meelt ning saabub sõprus minu tütre ning minu tõukerata vahel. Lootus pole kuhugi kadunud....

Nimi

Kommentaar

Kinnituskood:

kodulehe tegemine