Oli kord üks ilus kodu....

02. kategooria: Kodugalerii

4

Tean Maarjat juba mitu head aastat ja olen tema osava kirjasule suur austaja, aga alles eelmisel aastal sain teada, et lisaks sõnaosavusele omab Maarja äärmiselt head maitset kodukujundamises. See tõttu jagan suurima rõõmuga teile Maarja ekskodu pilte, mida kommenteerib omanik isiklikult. Kuna tegemist oli üürikorteriga, on praeguseks Maarja sealt lahkunud ja tegeleb hetkel aktiivselt esimese päris oma kodu kujundamisega.

Elutuba. Diivanikomplekt on elavaks tõendusmaterjaliks, miks on aeg-ajalt kasulik külastada kõiksugu kummastavaid keldripoekesi...


Maarja:
Kui keegi mulle tänaval mikrofoni nina alla pistaks ja ootaks, et ma soravalt oma kodulugu vestaksin, siis ma keerutaksin esmalt ilmselt äraootaval ilmel patsisaba, seejärel piidleksin kimbatusega oma uute hiirehallide poolsaabaste ninasid ning lõppeks - professionaalse mulje rõhutamiseks otse loomulikult -  köhiksin hääle puhktaks ja kortsutaksin mõtlikult kulmu. Ja siis – riskides, et kõlan suhkrusiirupiselt imalalt – vastaksin, et  ma siiralt ja sinisilmselt usun, et iga ilus kodu (nii nagu tegelikult iga ilus ruum) saab alguse ilusatest tunnetest ning ilusatest mõtetest, millega see täidetakse.

Samavõrd oluline kui tõik, et uute sohvapatjade värv harmoneeruks kohviserviisiga, on minu jaoks see, et kodu esindaks lisaks mööblitükkidele ka püsivamaid ja olulisemaid väärtusi nagu traditsioonid, tõekspidamised ja väärtushinnangud.

Aga jah, see kõik muidugi ei tähenda, et meie perele ei meeldiks ennast hunnitute ja veel hunnitumate asjadega ümbritseda. Meeldib. Ja oi, kuidas veel!

Kuna piltidel nähtavast korterist oleme tänaseks juba välja kolinud ning seame ennast tasapisi uues ja avaramas kodus sisse, siis saab esmalt nimetatust rääkida üksnes teatava heldimusnoodiga hääles ja mineviku vormis. Niisiis: oli kord...

     
Vasakul: Väikesed, aga see eest äraütlemata olulised ja magusad detailid. Paremal: Köök -Lisaks kummastavatele keldripoekestele on kasulik külastada ka ämma-äia pööningut. Just sealt kolisid meie kööki meespere vanavanaisa valmistet toolid. Ülejäänud kraam pärineb sellistest butiikidest nagu Novalux, Abakhan, Indiska jt.

Magamistuba: Riidekapp, öökapp ja voodikardinate kinnitus on endised vanakraamipoe elanikud. Heegeldatud tekk voodinurgal on kaasa toodud Albaaniast.

Vannituba: Muidu suhteliselt askeetliku vannitoa seinal eputavad ja kekutavad hüatsindid.

Naispere vaieldamatu lemmikraamat – vanavanavanaema käsitsikirjutet kokaraamat.

Vaikelu kaunite kunstidega. Meie pere kroonijuveeliks on kindasti raamatud. Meil on vahvaks traditsiooniks tuua igalt reisilt kaasa selle maa kunsti või mõne kunstniku loomingut käsitlev raamat – see on tegelikult üllatav, kui palju suudab kunst ühe maa kultuurist ja inimestest kõnelda.

Aitäh Maarja, et jagasid oma endise kodu pilte! Salamisi loodan, et kui oled ennast Elva mändide all mõnusalt sisse seadnud, jagad ka selle kodu ilu, mis hetkel veel kujunemas:)

13.01.2011
Ma parandan end, hubane:))
13.01.2011
Väga kena ja ubane kodu!
28.09.2010
Vaadates fotosi,leidsin igalt pildilt enda kodule omast.Ilmselt selle pärast mulle kõik seal väga meeldis...kõik tundus armas ja kodune !:) Aga vot eputavaid ja kekutavaid hüatsinte,laternates, mu kodus ei leidu.Tore idee ! Ise riputasin lillepoti,katki läinud laternaga, õue...sai ka vahva !
27.09.2010
Mulle meeldiks, kui Maarja kirjutaks ka natukene, kust tuli julgus üürikodus niimoodi eksperimenteerida. Mulle tundub, et seda osa elust võetakse pigem kui nö vaheetappi, kus eeldatakse, et kõik oleks paigas ja olemas ning liiga palju oma aega ei taheta kujundamisesse panna, sest kes teab, millal jälle minema peab kolima...

Nimi

Kommentaar

Kinnituskood:

kodulehe tegemine