Tean Maarjat juba mitu head aastat ja olen tema osava kirjasule suur austaja, aga alles eelmisel aastal sain teada, et lisaks sõnaosavusele omab Maarja äärmiselt head maitset kodukujundamises. See tõttu jagan suurima rõõmuga teile Maarja ekskodu pilte, mida kommenteerib omanik isiklikult. Kuna tegemist oli üürikorteriga, on praeguseks Maarja sealt lahkunud ja tegeleb hetkel aktiivselt esimese päris oma kodu kujundamisega.
Elutuba. Diivanikomplekt on elavaks tõendusmaterjaliks, miks on aeg-ajalt kasulik külastada kõiksugu kummastavaid keldripoekesi...
Käes on sügist kuulutav september ja mul on rõõm jagada teiega meie uut kalendertapeeti. Kui siiani on loovat kätt katsetanud õrnem sugu, siis seekord on pliiats meeste käes...
Meie septembrikuise kalendertapeedi loojaks on Johan. Noormees, kes kuidagi ei suuda pliiatsit käest panna ning kelle anne sellega ei piirdu. Küsisin Johani käest paar küsimust, et temast veidi rohkem teada saada....
Kohupiimapontšikud on minu jaoks alatine nõrkus, kuid õnneks ei kipu ma neid ostma, sest ostetud pontšiku puhul on kohupiima 10% ja jahu 90%, nii et hea fantaasia korral võid aimata kuskil keele otsas kohupiima maitset. Ise tehtud pontšikus on aga seis täpselt vastupidine...
Kui ma kevadel esimest korda Loomekombinaadis käisin, jäi SUME mulle kohe silma. Kuna kodumaine mood on mulle hingelähedane ja üritan ennast selles vallas kursis hoida, olin üllatunud nähes midagi nii ilusat, millest mina midagi ei tea. Nüüd on Sume oma poe avanud ka Disainimajas ja saame Helena, SUME loovisikuga, lähemalt tuttavaks.
Ma ei ole teiega siin blogis oma niisama olemist siiani jaganud, aga kuna lõppenud nädalavahetus oli niivõrd super, siis mõtlesin, et teen seekord erandi ja jagan seda positiivset emotsiooni, mis sai nädalavahetusest ammutatud...
Jätkades mustikalainel jagan teiega veel ühe minu lemmikretsepti, kus lisaks mustikale ka veidi virsikut ning mahlasust lisavat jogurtit. Kook, mis maitseb imehea nii väikse jäätisepalliga kui järgmisel päeval külmkapist võetuna. Natuke rohkem mässamist(loe:veidi rohkem nõudepesu, ei muud...)
Kui kõik marjased suvesaadused pingeritta panna, on minu jaoks mustikas konkurentsitult esikohal. Nii et sügavkülm on just selle marja valduses, lisaks veidi maasika toormoosi ning praetud kukeseeni. Kahjuks hakkab mustika aeg vaikselt läbi saama, aga veidi veel saab küpsetada ja niisama majustada...
Kui ma olin nii umbes aastane, õnnestus emal hankida ilus ruuduline riie, et sellest mulle kleit teha. Riie ise oli tolle aja kohta "ajast ees", ehk siis seest flanell ja pealt tavaline kangas, defka mis defka. Aga emal aega nappis, riie jäi kappi ning ilmus nüüd, vähem kui 30 aastat hiljem lagedale. Nii et selline vana ja lausa ajalooline kangas, võiks öelda...
Killuke Kairist jõudis minu koju kuskil suve alguses, kui ta oli Disainimajas müüki pannud oma kaltsuvaibad ja mina otsustasin, et just sellist kassiga vaipa on vaja minu kööki, ainult et suuremat, kui tal müügis oli. Sain Kairiga kaubale ning jäin oma vaipa ootama. Oodata ikka natuke tuli(sest ootaja aeg kipub ju venima), aga lõpuks oli vaip minu poole teel. Nüüd, vaibaomanikuga, võin kinnitada, et nii armsat vaipa pole mitte kellegil teisel. Kes aga Kairi on ja mida ta loob, sellest kohe lähemalt.
Kairi kass minu kodus