Olen viimasel ajal natuke laisk blogipidaja olnud. Eriti unarusse on jäänud portreelood erinevatest Disainimaja poeomanikest. Nii et proovin taas virgem olla ning alustan seda aastat Jannest. Janne on Disainimaja NÄPUTÖÖ omanik ja eriti osav varrastega. Saatsin Jannele paar küsimust ja vaatame, mis ta mulle vastas...
Minu silmis kõige uhkem asi, mis Janne kätega valminud!
Sellel nädalal on kingitus praktiline, ilus ja elu mugavamaks tegev. Kingikotist leiad süüteroosid. Kui ma olen asjast õigetsi aru saanud, siis need on sellised asjad, millega on väga lihtne ahju, kaminasse, lõkesse tuld teha. Tegemist papist munarestidega, mis roosideks vormitud ning küünlavahaga immutatud. Nii põleb roos piisavalt kaua, et puud tuld võtaksid.
Käes uue uue aasta esimese kingi kord ja seekord jagab kingituse Alisa Disainimaja poest AlisaDesign . Kink on eriti magus, sest kui oled õnnelik võitja, võid Alisa poest valida just selle kõrvarõnga paari, mida kõige enam ihkad!
Ennast kiita pole küll väga viks ja viisakas, kuid mul on ütlemata hea meel, et me Kaijaga ei jätnud Disainimaja vaid ideeks, aga viisime oma idee ka ellu. Täpselt samasugune "hea idee elluviidud projekt" on Heavy Mental ehk punt sõpru, kes hakkasid looma T-särke. Meile lõid nad jaanuarikuu kalendriga särgi ja kohe-kohe avavad oma poe ka Disainimajas. Seniks aga neist lähemalt...
Jaanuarikuu kalendriga on selline lahe asi, et see polegi kalender, vaid on tegelikult T-särk. Särk, mis reaalselt olemas ja mille saab endale kõige nobedam kommenteerija. Nii et loosiõnnega pole seekord mingit pistmist, kiirus saab määravaks....
Kes aga soovib särki läbi arvutiekraani imetleda, saab oma soovi loomulikult täidetud. Vali endale sobib suurus ja kleebi särk ekraanile:
Ostsin vana sooja kamspuni, et sellest teha Adelele villane kleit. Aga kuidagi päris tihti jõudis see kampsun mulle endale selga, sest ausalt öeldes on mul soojade kamsunitega kitsas käes. Kui ma siis sirvisin ajakirja "Käsitöö" 2009/talv numbrit ja seal ilusaid tikanditega kampsuneid nägin, oli asi selge - see kampsun jääbki mulle, aga saab endale uue kuue.
....Siis ta poseeriks kahes uues kleidis, mis sai enne jõule loodud. Mõlemad tehtud taas kord issi vanadest triiksärkidest, millel kraed liiga kulunud. Õnn on, et see issi roosat ei pelga,eks...
Oma eelmisel elus oli ta laudlina. Nüüd, taassünni läbinuna, sai ta külge tiksuvad seierid ning muutus kellaks...
Disainimajas on küll tunda lähenevaid jõule, sest kingisadu on läinud päris tihedaks. Sellel nädalal jagab kingituse Ingake , pannes loosirattasse väga ilusa prossi!
Üleeelmisel kevadel, kui perekonna poolikusse maamajja sisenesime, tabas meid väga kurb vaatepilt. Nimelt oli keegi paharet talvel tahtnud kuuskedega äri ajada, oli meie metsast kuuski lõiganud ja hoidis neid siis meie majas. Ju ei läinud äri nii nagu plaanis, sest kevadel oli tulevane elutuba õnnetuid maharaiutud kuusepuid täis. Nii et kas tuua kuusk tuppa või mitte, selles on küsimus....
Selle nädala kingitus pakub võimalust rõõmustada oma lähedasi ilusa kaardi ning sooja sõnaga. Regina paneb loosi 5 ilusat kaarti, mis võitja saab ise Regina poest välja valida.
Hea sõna lähedasele soojendab rohkem südant, kui me arvame. Nii ütleb Regina oma poe tutvustuses.Tõsi ta on, sest millegi pärast oleme me suhteliselt kinnine rahvas ja head sõnad on üle huute eriti rasked tulema. Halvad, need tulevad palju kergemini. Miks see nii on ja miks me võtame nii vähe aega selleks, et head jagada....
Tirts on juba pikemat aega nuianud, et teeme päris muffineid ka ehk siis selliseid värvilisi, mis kommipuruga üle valatud. Siiani oli tegu tegemata, sest neid kaunistusi pole üldse saada, aga eile Kaubamaja toiduosakonnas oli igati hea valik(eks ikka tänu alanud piparkoogi hooajale).
Detsembrikuu on Disainimajas jällegi ainulaadne, sest Detsembri kalendri saime ühest päris kalendrist. Nimelt on Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum niivõrd lahke, et jagas meile ühe kuu oma maailma kõige ilusamast kalendrist "Läbi lillede".
Siit üks vana sissekanne ilusast kodust, millele omalt poolt saadan suured õnnitlused. Nimelt sai just allolev kodu Kauni Kodu 2010 konkursil parima noore kodu peaauhinna! Palju Õnne!!!!!!
Alustan uut nädalat ühe kauni koduga, mis seekord pärit Tallinnast/Sikupillist. Imetlen inimesi, kes omavad head fantaasiat ning pealehakkamisjulgust. Nimelt kui Veiko ja Anna-Kai esimest korda oma kodu külastasid, oli tegemist pööninguga,mis oli tuvide lemmikpesaks ning teadagi millega tuvid põrandat katavad. Ja seda oli palju, oi-oi kui palju. Kuid nüüd....
(Vasakul - Kodu ukse avades tuleb koheselt tepist üles kõndida. Tegemist sellise mõnusa vana puutrepiga, mis kergelt nagiseb.See on vaade trepile. Paremal - Vaade trepilt, kus paistab elutuba. )
Kes on minu blogi pidamist jälginud algusest peale, teab, et Kriss oli esimene, kes Disainimajas oma poe avas. "New Vintage" by Kriss on poe nimi. See oli Krissi suht esimene nn. avalik ülesastumine ehtekunstnikuna ja nüüd, rohkem kui pool aastat hiljem, on ta teinud oioi kui suure hüppe. Mul on tema üle siiralt hea meel ja sama hea meel on teatada, et Kriss paneb välja väga kauni kingituse...
Tegelikult mulle väga meeldib loominguline vabadus, mis praegu meie aega iseloomustab. Ma mäletan,et väiksena emaga mingit kangast uurides oli igal kangal kindel kasutusviis ja teha näiteks mööbliriidest mantlit või voodipesust kleiti, oli vastuvõetamatu. Nii lihtsalt ei tehtud. Nüüd aga tehakse ja tehakse just nii, nagu süda lustib ja pea lõikab. Igaüks võib olla loominguline ja nautida isetegemise rõõmu.
Vana lamp Uus lamp
Viimased kuu aega olen ma teinud seda magustoitu vähemalt korra nädalas. Õigemini minu roll on siin suhteliselt väike: panna magustoit ahju ja võtta see välja. Ülejäänuga tegeleb Adele. 3X hullu moodi ehk: hullu moodi lihtne, hullu moodi hea ja hullu moodi kiirelt valmiv...Nii et kui tunned, et tahaks midagi head, aga köögis mässata väga ei viitsi,samas maitse peaks ikkagi jumalik olema, on see magusroog, milleta sa enam elada ei saa.
Pole tükk aega ühtki kingitust jaganud, viimane aeg viga parandada. Seekord läheb loosirattasse minu tehtud kee, mis ühteaegu tugev ja õrn...Inspiratsioon Anni Jürgensonilt, kes küll oma loominguga juba ammu uutel jahimaadel.
Minu käest on mitmeid kordi küsitud kas novembri kalendertapeeti ei tulegi. Kahjuks pean ütlema, et selles osas on november tõesti õnnetu kuu ja oma vigade tõttu(ehk olen liiga aeglaselt asjatanud) jääb november kalendrist ilma. Küll aga on olemas juba detsember, nii et edaspidi luban olla hoolsam, seda enam, kui tean, et tegelikkuses on teid, kes seda kalendrit ootavad, päris palju.
Aga praegu sooviks saada teie nõu seoses seniste kalendertapeetide edasise käekäiguga...
Läheme homme perega teatrisse Klaabut vaatama. Kaasa tuleb üks Klaabule tähtis onu ja kas on vaja mõnda suuremat põhjendust, et tirtsule veel üks kleit õmmelda? Minu arvates küll mitte...
Selle retsepti leidsin ma kuskilt kodumaisest toidublogist. Ilma proovimata oli juba selge, et see on midagi, mis mulle väga meeldib. Nüüd, peale kahekordset proovimist, võin rahuloleva kõhuga öelda, et see on üks parimaid õunakooke, mida teinud olen. Hästi lihtne ka, nagu minu puhul ikka.
Vardad on midagi, mis satuvad minu kätte väga harva. Nii keskmiselt korra viie aasta jooksul. Nii et kudumisega ma eriti sinasõber ei ole, kuigi tegelikult oleks see sõprus, mida ma hindaks kõrgelt, sest kudumine on väga mõnus tegevus.
Minu plaan kasutada ära kõik kodus olevad kangad, ilma et midagi juurde ostaks, edeneb suhteliselt vaevaliselt. Ka selle kangaga oli suur kiusatus poole töö pealt Abakhani joosta, et ilusaid nööpe, satse ja paelakesi osta. Mitte et ma oleks endast võitu saanud, õnneks ei olnud lihtsalt aega...
