See sinine on minu arvates üks kõige ilusam värv. Eriti interjööris, valge taustal ja see oli ka põhjuseks, miks eelmisel aastal lastetoa kappe värvides selle värvi valisin. Hästi väike tilk värvi jäi alles ja vastupidiselt oma tavapärasele loomusele sellised poolikud purgid ära visata, hoidsin seda alles. Et äkki kuskil lähebki just paar tilka vaja ja teiseks, et see värvinumber oleks olemas, sest see toon on tõeliselt ilus. Väga tark tegu, tuleb nüüd tõdeda...
Jalaga kaunitar loomulikus ilus ja ehituna
Midagi vana ja midagi uut, midagi sinist ja midagi laenatud - mitte et see kuidagi asjasse puutuks.:).. Aga tahtsin kaela massiivset ehet. Veel tahtsin, et mul selle peale raha ei kuluks, aega olin nõus loovutama. Nägin kuskil blogis head ideed kuidas vanadest kaelakeedest üks uus teha. Nähtud, tehtud.
Paus on olnud märkimisväärselt pikk. Häbi ei ole, sest kui üldse peaks kellegil häbi olema, siis sellel talvel, kes just kui tüütu külaline ei oska õigel ajal lahkuda. Lõputu külm halvas igasuguse tegutsemistahte, aga nüüd on juba kolmas päev selline, et hing rõkkab ja suu kõrvuni. Kui hea on end päikese käes sirutada...
Kui nüüd mõtlema hakata, oli see minu viimane ost kroonide eest, kui toidukraam välja arvata. Olime perega peale jõule Saaremaal ja leidsin selle mantli kaltsukast. Juba kaugelt püüdis see tähelepanu oma punase värviga. Astusin ligi ja vaatasin, et kaelus on huvitav, puhvvarrukas on lahe, aga minu keha järgi kohendamist vajaks oma jagu. Sellised mantli ümbertegemised pole teadagi kerged, nii et 1-kroonine hind sai määravaks, miks mantel minuga koos poest lahkus...
Ostsin vana sooja kamspuni, et sellest teha Adelele villane kleit. Aga kuidagi päris tihti jõudis see kampsun mulle endale selga, sest ausalt öeldes on mul soojade kamsunitega kitsas käes. Kui ma siis sirvisin ajakirja "Käsitöö" 2009/talv numbrit ja seal ilusaid tikanditega kampsuneid nägin, oli asi selge - see kampsun jääbki mulle, aga saab endale uue kuue.
....Siis ta poseeriks kahes uues kleidis, mis sai enne jõule loodud. Mõlemad tehtud taas kord issi vanadest triiksärkidest, millel kraed liiga kulunud. Õnn on, et see issi roosat ei pelga,eks...
Oma eelmisel elus oli ta laudlina. Nüüd, taassünni läbinuna, sai ta külge tiksuvad seierid ning muutus kellaks...
Tegelikult mulle väga meeldib loominguline vabadus, mis praegu meie aega iseloomustab. Ma mäletan,et väiksena emaga mingit kangast uurides oli igal kangal kindel kasutusviis ja teha näiteks mööbliriidest mantlit või voodipesust kleiti, oli vastuvõetamatu. Nii lihtsalt ei tehtud. Nüüd aga tehakse ja tehakse just nii, nagu süda lustib ja pea lõikab. Igaüks võib olla loominguline ja nautida isetegemise rõõmu.
No ma aru ei saa kuhu see aeg kaob. Päev otsa sahmin ringi, aga tulemust näidata pole. Et te ei arvaks, et ma niisama käed rüpes istun, siis vahepeal sai väikevend ühed tõelised teksad...
Mõnikord on nii, et mälestus ise on vist magusam kui reaalsus oli... Või tuleb lihtsalt tõdeda, et lapsed ei ole minu minikoopiad, vaid iseseisvad isikud koos oma maitse ning eelistustega. Mis meeldib mulle, ei pruugi neile sugugi meeldida. Lapsevanema elementaarne teadmine, mida aga peab aeg ajalt ikkagi meelde tuletama....
Tegelikult peaks minu kõik isetegemised koonduma ühise nimetuse alla "Minu 15 minutit tegemist", sest see on keskmine aeg, mis mul iga asja peale kulub. Pisipere kõrvalt ei ole lihtsalt rohkem mahti, mis tõttu heegeldamine ja kudumine, mis mulle ka väga meeldiks, ei mahu ajaplaanidesse, kuna pean saama tulemuse nüüd ja kohe.
ENNE PÄRAST
Kui ma Annil laupäeval külas käisin, olin neil mängumaja ehitamine täies hoos. Milline saab olema lõpptulemus, ei osanud ma enne ette kujutada kui Anni pildid saatis...
ENNE PÄRAST
Kõik sai alguse ühest ilusast vanast veinipudelist, mille ema juurest endale tõin. Käisin siis sellega ehituspoest elektripoodi ja vastupidi, palve üks: palun andke nõu kuidas ma selle pudeli saaks lambiks muuta. Kahjuks(ja ei tea mitmendat korda pean seda ütlema), ei ole ehituspoodide müüjad mõeldud kaasa mõtlema ning kui sa lähened neile suurema palvega kui "mulle kast mutreid ja 50 polti suuruses 17", siis suhtutakse sinusse kui tüütusse putukasse. Aga siis tuli mulle üks hea mõte ja sinna ma lõpuks suundusin....
Kallis kodu - armas kodu, hoia piip ja prillid! Mul on selline kodu muutmise isu peal, et ei teagi kohe mida võtta ning mida jätta. Õnneks ei ole aega ja õnneks on rahakott tühi, sest muidu vist paar nädalat ainult sisustaks. AGA - köök saab nüüd küll tasapisi värskemat ilmet...
Sain nädalavahetusel tirtsule kasutatud pusa hinnaga 5 eeki. Tundus selline hea tühi lõuend, kus oma aplikatsiooni himu rahuldada. Ka seekord ei midagi keerulist(julgust juba oleks, aga ei tulnud head ideed), nii et linnuke seljale ja väike süda ette.
Vasakul - originaal, Paremal - illustrated by Hedviga
Umbes kuu aega tagasi, kui ema juures käisin, avastasin kummuti sahtlist ilusa kella. Selgus, et tegemist minu kadunud vanaisa ajanäitajaga, mida vanaisa kasutas vaid erilistel pidupäevadel. Kell minu arvates väga peen ja ilus, looga ja puha, aga rihm oli puudu...
Kampsuni järel üheks teiseks parimaks taaskasutusesemeks on triiksärgid. Seekord sai siis tirts endale issi vanast triiksärgist popi kombeka. Mõnusalt linane, moekalt puhvis...
"Enne ja pärast" on rubriik, kus plaanis panna teid loovalt mõtlema, enne kui mõne vana ja kulunud asja minema viskad. Olgu tegemist tooli tuunimisega, mõne riideeseme ümber disainimisega või hoopis magamistoa uue tapeediga - seda kõike on plaanis teile näidata. Karta on, et esialgu jääb kõik õmblusmasina keskseks, sest mul on õmblemistuhin peal ....


