Nägin mõned nädalad tagasi ühte lahedat laastukorvi, mis tegelikult ammu unustatud vana... Ja esimesest pildist oli selge, et tahan ka seda teha, ainult et mõne ilusa tapeediga. Seda enam, et Disainimaja Tartu poe mängunurk vajas joonistuste panipaika...
Minu imetlus inimeste kätetöö osas on saatnud mind väikesest peale. See on inspireeriv, kohati valgustav ning edasiviiv jõud... Nii et Disainimaja e-poe loomine oli midagi, mis oli hästi minulik ja asjade loomulik käik. Tartu pood selle arendusena aga oli samm, mis mu käele, silmale ja kõrvale on olnud eriti paitav ja hellitav. Nagu nüüd selgub, ka ispireeriv....
Foto: Andres Keil (PIMIK)
Nagu siiani on olnud näha, trikotaažkleite ma õmmelda ei armasta, sest mu masin on sellise materjali osas suhteliselt peps. Nüüd aga olin sunnitud olukorras, sest Adelel oli mure, mida lahendas vaid trikotaaž....
Nagu tead, ei ole mul viimasel ajal eriti vaba aega olnud. Aga ühe ettevõtmisega, mis otsapidi jõuab taas Tartu poodi, olen ikkagi jõudnud tegeleda. Kõik sai alguse sellest, et Adele tahtis ka emme poes tööd teha...
Tegelikult pole asjalood üldse nii, et ma endale midagi ei teeks. Ikka teen, aga kaamera suhtes olen veidi võõrastav. See tõttu püüan teisi pildile ja ise satun sinna ülimalt harva. Suvetuulte segaduses jõudis aga minuni äratundmine, et nüüd on õige hetk kaamerasse vaadata.
Vot sellist asja ei ole nüüd küll varem juhtunud. Tahtsin Osvaldile pükse õmmelda, võtsin Ottobrest 86cm pikale lõike ja asusin usinalt tööle...
Kaks tüüpi eriti alternatiivsest "bändist" - Ruudulised püksid
Minu õnneks on Adele oma ema tütar ning leiab, et ühe naisterahva kõige õigem riietusese on kleit. Nii et ühele ilusale kleidile (või seekord isegi kahele) on kapis alati ruumi. Kleit on midagi, mis on minu arvates eelkõige mugav, samavõrd ilus ja mida on lihtne õmmelda.
Linane kleit Mummuline kleit
Mu ema tuli väga laheda idee peale, kuidas vaasis olevad oksad enne pungade puhkemist õide puhkeks...
Elas kord üks poiss, kellel oli kass ja koer. Poiss armus ilusasse lindu, kellel oli kaks õde. Sellest armumisest sündisid armastuse märgid otse taevasse....
Loo autor ja illustratsioon: Adele (4a)
Juba nädala pärast on käes sõbrapäev ja kuigi paljud on selliste nn. kohustuslike päevade vastu, olen mina kahe käega poolt. Jah, loomulikult võib iga kell oma kallimaid ja sõpru meeles pidada, neid üllatada, aga kui paljud seda teevad? Seega üks päev , mis koputab südametunnistusele, on minu arvates enam kui teretulnud...
Keskmiselt korra nädalas võtan ma endale aega, et sukelduda blogide maailma. Käin läbi kõik oma lemmikud, vaatan kuidas neil läheb ja mida põnevat nad vahepeal teinud on. Minu esikümnes on enamus välismaised blogid ja seda lihtsal põhjusel - minu süda kuulub sisutsusblogidele ja skandinaavialik disain on selles osas üle prahi. AGA on üks kodumaine sisustusblogi, mis on täpselt minu maitse ja nende kodu kujunemist jälgin suurima rõõmuga.
Üleeelmisel kevadel, kui perekonna poolikusse maamajja sisenesime, tabas meid väga kurb vaatepilt. Nimelt oli keegi paharet talvel tahtnud kuuskedega äri ajada, oli meie metsast kuuski lõiganud ja hoidis neid siis meie majas. Ju ei läinud äri nii nagu plaanis, sest kevadel oli tulevane elutuba õnnetuid maharaiutud kuusepuid täis. Nii et kas tuua kuusk tuppa või mitte, selles on küsimus....
Minu käest on mitmeid kordi küsitud kas novembri kalendertapeeti ei tulegi. Kahjuks pean ütlema, et selles osas on november tõesti õnnetu kuu ja oma vigade tõttu(ehk olen liiga aeglaselt asjatanud) jääb november kalendrist ilma. Küll aga on olemas juba detsember, nii et edaspidi luban olla hoolsam, seda enam, kui tean, et tegelikkuses on teid, kes seda kalendrit ootavad, päris palju.
Aga praegu sooviks saada teie nõu seoses seniste kalendertapeetide edasise käekäiguga...
Läheme homme perega teatrisse Klaabut vaatama. Kaasa tuleb üks Klaabule tähtis onu ja kas on vaja mõnda suuremat põhjendust, et tirtsule veel üks kleit õmmelda? Minu arvates küll mitte...
Vardad on midagi, mis satuvad minu kätte väga harva. Nii keskmiselt korra viie aasta jooksul. Nii et kudumisega ma eriti sinasõber ei ole, kuigi tegelikult oleks see sõprus, mida ma hindaks kõrgelt, sest kudumine on väga mõnus tegevus.
Minu plaan kasutada ära kõik kodus olevad kangad, ilma et midagi juurde ostaks, edeneb suhteliselt vaevaliselt. Ka selle kangaga oli suur kiusatus poole töö pealt Abakhani joosta, et ilusaid nööpe, satse ja paelakesi osta. Mitte et ma oleks endast võitu saanud, õnneks ei olnud lihtsalt aega...
Eile täiesti plaaniväliselt sündisid Ella ja Möh. Nimelt oli mul üks riie üle(mis oli enne lastetoas ühe põrandapadja ümber,kuid nüüd kasutu) ning veeretasin seda näpus ja mõtlesin, et ära ka ei raatsi visata, midagi võiks sellest teha. Mõtlesin, et teeks lihtsalt väiksemateks padjakateteks.
Mul oli kinnisidee panna lastetuppa isevärvitav tapeet. Kahjuks on need ikka päris kallid, nii et idee vajas asendamist. Ei läinud kaua, kui sündis uus ideefiks - õunapuu, mis elab kaasa looduse aastaringile....
Kui ma olin nii umbes aastane, õnnestus emal hankida ilus ruuduline riie, et sellest mulle kleit teha. Riie ise oli tolle aja kohta "ajast ees", ehk siis seest flanell ja pealt tavaline kangas, defka mis defka. Aga emal aega nappis, riie jäi kappi ning ilmus nüüd, vähem kui 30 aastat hiljem lagedale. Nii et selline vana ja lausa ajalooline kangas, võiks öelda...
Tirts on mul täielik peavõrude fänn, mis tõttu oma "isetegemiste kastis" sorides tekkis idee, et ei tea kuna ostetud naharibad võiks ju ka peavõruks punuda.
Täna turul käies nägin lõpuks kaua oodatud sinililli. Minu jaoks on fakt, et sinililled õitsevad, kõige reaalsem tõestus saabunud kevadest. Ja kui vanatädi usalduslikult sosistas, et seal eemal küsivad kimbu eest 25 eeki, tema aga kõigest 15, siis olin müüdud(no tegelikult oleks 25 ka välja käinud....).
Anni, kes Disainimaja esimese kalendertapeedi joonistas, on täiendanud oma päris tapeedi kollektsiooni. Kui ma hommikul Anni kodulehe www.varmstudio.com lahti tegin ja need tapeedid mulle vastu vaatasid, siis tekkis selline mõnus elevus, et seda tahan, seda ka, no ilma selleta ei saa kohe kuidagi... Oeh, peab vist suurema kodu muretsema.
(Vasakul:trips-traps-trull. Paremal:Korstnapühkija)
Viimasel ajal olen võlutud aplikatsioonidest, kuid pole siiani veel ennast käsile võtnud, et midagi päriselt järgi proovida. Tundus väga peen ja aeganõudev töö, mida 9kuune väikevend ei võimalda. Kuid katsetamissoov ei andnud asu ja valisin esimeseks ülesandeks midagi lihtsat ning kiiresti valmivat.
